´´huviklubi oppeilves´´ on liiklustemaatikat käsitlev õppekanal, mis on eelkõige mõeldud Selge ja Kiivi õpilastele, avatud aga kõigile. Mitteprofesionaalsete seadmetega ja tarkvaraga tehtud klipid ei saa olla tehniliselt hästi teostatud. Eesmärk on anda sisulist infot abistamaks liikusest arusaamist. Et kõigil oleks ohutum. Lisaks avalikult jälgitavatele videodele on veel rohkem kui 40 videot, mis avanvad ainult Selge-ja Kiivi autokoolide õppematerjalide kaudu.
911. Ühekordne pidevjoon. Märgis: 1) eraldab ohtlikus kohas suunavööndeid teel, millel on kaks sõidurada (joonis 2), ja sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 14). Märgist ületada ei tohi; 2) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared jt
@@harjutusnurk8608911. Ühekordne pidevjoon. Märgis: 1) eraldab ohtlikus kohas suunavööndeid teel, millel on kaks sõidurada (joonis 2), ja sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 14). Märgist ületada ei tohi; 2) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared jt
No mis sa siis teed, kui pole võimalik pidevat joont ületamata parkivast autost ümber põigata? Paned tagurpidi käigu ja sõidad sinna kust tulid. Või jääd ootama, kuni valesti parkija eest ära sõidab.
Kehtiva liikluseeskirja järgi: § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul (2) Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid. Video alusel saab öelda, et audi juhil oli eesõigus - kuna ristmik on reguleerimata. Lisaks nii palju, et audi juht tegi väga korrektselt ja õigesti - võttis kiirust maha, et tagada ohutust.
ERR võiks kõik vanad videomaterjalid, saated jms üles laadida kuhugi. Kus igaüks saaks vaadata. Oleksin isegi nõus maksma vaatamise eest. Ma ei saa aru miks hoitakse neid arhiivis peidus. Näiteks saade Vaata Kööki. ERR ütles et sellel puudub väärtus vms. Absurd.
Liiga palju segavat möla. Eestis on autokool nagu helikopteri koolitus, mujal suures maailmas tehakse 1-2 nädalaga kogu protsess. Ja tuleb arvestada, et iga auto roolis on inimene, kes sõidab oma stiili ja tunnetusega. Pole vaja neid mootori- ja käigupidurdusi kui täppisteadust taga ajada.
pigem on tegemist lihtsalt liiga suure sõidukiirusega ja üldse möödasõiduga liiga libeda teega. Kaalujaotus siin vaevalt, et rolli mängib. Ka rehvid on küsimus, millised on ja kas tegi äkki liiga järsu liigutuse roolis? kurv ka, mis teeb möödasõidu libedaga eriti ohtlikuks.
Sellises olukorras tuleb võtta jalg gaasilt ära ning rooliga võimalikult väikeste, kuid kiirete liigutustega libisemisele vastu juhtida, kuni stabiilsus on taastatud. Kõige halvem tegevus sellises situatsioonis oleks pidurdamine.
Esiveolise autoga pigem oleks vaja vedu säilitada, jala gaasilt võtmine võib su hoopis raskesse avariisse viia. Siin on tegelikult ühtset soovitust raske anda, sest iga olukord on erinev ja kui muud ei oska võib hoopis pidurdamine kõige kasulikum olla.
@@kaliikleja Sellega olen 100% nõus, et ühtset soovitust ei ole ning kui keeruline olukord käes on, on selgelt hilja igasuguseid õpetussõnu meenutada. Parim asi, mida iga (vähem kogenenud) autojuht teha saaks, on leida ohutuid võimalusi ekstreemsetes oludes auto kontrollimist harjutada. Ühest libedarajal käimisest autokooli raames pole praktiliselt mingisugust kasu. See, mida esiveolise sõiduki puhul gaasi vabastamine / pidurdamine / kiirendamine teeb, sõltub täielikult sellest, kas ratastel on parajasti pidavust või mitte. Lumisel teel, kus on haljad asfalti triibud, võib gaasi andmisega kontrolli stabiliseerimine teha seda, et ühel hetkel ei ole pidavust, kuid kui see ootamatult tekib, on õnnetus käes.
Mul peaaegu oligi õnnetus toimumas selle pärast, et ei näinud kõrval olevat musta läikiva katusega autot pööramisel. Peeglis näha ka enam ei olnud ja kõrval olles oli natuke kaugel ikka, et näha teda. Lisaks oli musta värvi ja läikis nii tugevalt (peegeldas taevast ja muud ümbrust), et ei näinudki teda üldse. Õnneks lasi tuutu enne kui pööret olin sooritamas.
Ueema aja tehnikast ei tea. Aga vanasti oli nii, et jalga siduri peal hoides kulutab survelaagrit. (Survelaager on sidurikäppadega kontaktis). Võib kulutada ka siduri kettaid, kui sidur jala raskuse all pooles vinnas on ja libiseb. Läheb kuumaks. Mõnel traktoril on nii kõvad pidurid, et ilma koormata ei annagi piduriga aeglustada(sellised traktorid ilmselt ei ole tavaliselt suutelised väga kiiresti sõitma.. Ja ilmselt on need ka väga vanad). Umbes 20 või rohkem aastat tagasi nägin, mõnd autojuht, (vana)traktoriga manööverdades, siduriga aeglustamas, selle asemel et aeglasem käik panna, või vähem gaasi anda. Ma järeldasin sellest, et autojuhid on rumalad ja ei oska traktoriga sõita.. Võibolla nad tegelikult rumalad pole, aga selles suhtes mul ilmselt oli õigus, et autojuhi lubade olemasoulu veel ei taga seda et inimene kohe kõikide sõidukitega sõita oskaks.
Ausalt öeldes sellised mõnekümne meetrised näkased kiirendusrajad võiksid olemata olla. Parem on anna teed märk ja lähed kui vaba, mitte ei ürita jõuda mõnekümne meetriga maanteekiirusele ja siis, kui tagant tuleb 110-ga keegi, siis viie meetriga pidurdad 80-nelt nulli ja jääd ikka seisma nagu ohmu ja siis vahi peeglist või üle õla, aks tuleb õi ei tule. Ma ei saa kiirendusraja mõttest kunagi aru. Eriti sellised tobedad lühikesed rajad nagu meil Eestis need on. Kõik masinad ei kiirendagi sellise maa pealt ülesmäge 70-90km/h peale.
See viimane suunatule näitamine oli küll väga jabur tegelikult. Kellele sa seda suunda seal näitad? Autokooli õpetajale ja eksamineerijale ainult. Kui sellise koha peal paremat suunda vehkida, siis paremalt poolt tulev sõiduk võib mõelda, et pöörad paremale ja võib hakata ennatlikult otse sõitma. Siin oleks pidanud korralikult ja väga vaikselt reastuma suunatulega ära peale punast autot, suund välja ja siis otse. Te paugutasite parema suunatulega ristmikult otse. Agaralt ja ogaralt selle suunatulega vehkimine ei ole hea. Siin oleks selgelt turvalisem variant lihtsalt otse sõites suunatulega mitte vehkida. Oleks kõigil selge, et lähed otse.
Olen linnas igapäevane jalakäija ja vahel on mul tunne, et jalakäijad on pisut nagu ära hellitatud sellega, et võivad sebrale astuda iga hetk ja kasvõi jooksuga ilma vaatamata.
Siin ei olnud tegu tee mittendmisega, vaid mootorrattajuht ei osanud tsiklit kontrollida, õigemini pidurdada. Näha oli, et tahtis jalaga juba pidurdad nagu jalgratast samal ajal kui käik oli sees ja mootorratas veel liikus.
See ristmiks on üks veidramaid tartus. Eriti seesamune pööre. Ütleks, et valdav enamus pööravad nii nagu too esimene vastassuunda sisse sõitev pööre. Lastakse vastutulev sõiduk mööda põigata ja siis pööratakse lõpuni. Sinna taskusse ikka naljalt sisse ei sõideta. Eriti talvel, kui mitte midagi lume alt välja ei paist. 🤷♂️ teine on õige, muidugi.
Õige käitumine sinnamaani, kuni oli tuvastatav stop märk tagant poolt. Siis oleks pidanud alustama liikumist. Kaubik seisis tükk aega. Ettevaatus on pigem vajalik, kui pole päris selge, kes-kellele teed annab.
See koht tartus on jura. Ise mitu korda autos istunud, kui mittetrtlane tahab sellelt rajalt otse sõita. Ja ilma tähelepanu juhtimata ilmselt sõidavadki. Enne seda näitavad märgid otse. Ajab segadusse väga lihtsasti. Võrdlemisi kitsas ja tiheda liiklusega tee kah veel pealekauba. Enne seda võiks mingi hoiatusmärk olla, mis rohkem tähelepanu tõmbaks.
Tegemist reguleerimata ristmikuga. Stoppjoonemärki arvestad vaid siis, kui tahad sõita läbi reguleeritud ülekäiguraja punase. See asub peale ristmikku.
Antud videos ma ei näe ühtegi inimest, kes oleks reastunud enne pidevat joont teisele rajale 3ndaks mahasõiduks, kõik teevad seda alles pärast. Ja miks ütleb mulle õpetaja, et enne pidevat joont tuleb seda teha. Kas tõesti on ta ajast maas või milles asi? :)
Sõitsin täna seda mahasõitu ja öeldi, et vahetult enne Eedeni eraldusriba(enne pidevat joont) reastuksin ümber kolmandaks mahasõiduks. Kas siis antud videos on siis valesti või mis?
Videos on õigesti. Ringilt väljasõitu alustatakse esimeselt sõidurajalt. Sealt tohib. Mitte teiselt, kus peab jätkama sõitu mööda ringi. Kui enne pidevat joont jõutakse ümber reastuda esimesele, siis on ka ok. Kui pidevat joont pole või on selle asemel katkendlik on kohavalik manöövriks suurem. Mõnel aastal on pideva joone asemel olnud katkendlik ja pikka perioode pole üldse joont. Ümberreastuda esimesele ei tohiks enne väljasõitu Eedeni poole . Siis PEAB esimeselt sõidurajalt sõitma ringilt välja Eedeni poole.
Aga kuidas siis saab õpetaja mulle öelda, et ma valesti tegin, kui ma tegin täpselt samamoodi nagu teie? Ma olen ausalt öeldes täiesti segadues, et kellel siis õigus on, kuna palju on öelnud, et vahetult enne pidevjoont reastuks, nii nagu vanasti oli. @@TiitIlves-Autokool
Ei tea, mis teil seal mäda on? Kas ma ka su õpetajat tunnen? Või räägime kellegiga mööda. No mina loen LS ist, et parempööre (ringilt välja) tuleb teha parema ääre lähedalt pärisuunas. Ja et märk 53 näitab, milliselt rajalt ja kuhu pöörata tohib. Kui ma olen õigel sõidurajal enne, kui ma pööret ( ringilt välja) alustan, on ju kõik korras. Videos sõidan ma esimesel sõidurajal no umbes 15 m küll, enne kui ringilt välja pööran. Ja Sõpruse pst-le saab märgi 53 nõudel ainult esimeselt sõidurajalt.
Mitte kumbki. Teel on lumerööpad ja kui kõik neli ratast korraga pehmetel lumerööbastel on, siis tõmbab ka uued talverehvid lumepläga täis ja läheb lappama. Õnneks oli teel puhas sõidurada. See päästis, kuna tekkis rehvide haardumine. Rumal möödasõit lihtsalt. Kui oleks veel must jää ja/või suverehvid, siis oleks piruett ja mats 100% kindel.
Tavaliselt on sellised ennast Tänakuga võrdlevad ja oma oskuseid tugevalt ülehindavad jorsid esimesed kommenteerima, kui jutt käib sõiduvõtete ja kiiruse valikust vastavalt oludele, et kui sõita ei julge (max lubatud kiirusega), siis ära välja roni. Facebook on sellist egoistlikku arrogantsust täis.