Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi videokanal.
*** ERA kaastööliste veebipäev 2021: vaata Esitlusloendit! ***
Vaata kõiki Eesti Kirjandusmuuseumi videoloenguid: www.kirmus.ee/et/tegevus/videoloengud. Kanali päisefoto: Richard Hansen filmib 1961. a. rahvaluulekogumist Karksi-Nuias, kirjutab folklorist Selma Lätt, jutustab Anton Sarv, kaevu juures rahvaluulekoguja Mari Sarv. Foto: Ottilie-Olga Kõiva. ERA, Foto 5895 (kivike.kirmus.ee/meta/ERA-14139-69004-77025)
minu isaemaisa oli kusagil Vägeva taga Laiuse kihelkonna piiril rikas hobuseparisnik, aga kolis pärast Vabadussõda koos kõigi lastega Emumäe külla ja minu isa on rääkinud mitmeid Laiusega seotud jutte: 1) olnud taoline ütelus, et "teeb asja nagu Kärde härra kohikoer koerapulmas" - mõne ilmaasjata kiibitseja kohta 2) mustlased olid ka Emumäel käinud maarumas. "hammaskiiru" tähendanud liha. mustlaseit eesti keeles õiendanud ikka oma poisiga, et "ära tüüta perenaist! sa näed ju, et tal ei ole", aga mustlaskeeles õhutanud takka "maaru, maaru! ära jäta" 3) korra lastud Emumäe Kalmuoru kuristikku (Ain Lutsepa vanavanemate Turu talu juures) part (paelaga kaelas). hiljem nähtud, et samasugune part on Endla järvest välja tulnud
Meil on olemas laulutekste, käsikirjalisi noodistusi ja tantsukirjeldusi peamiselt alates 19. sajandist, siiski ka üksikuid märkeid 18. lõpust. Lisaks sellele on üldisemaid andmeid ja kirjeldusi, mis lubavad labajalgade traditsiooni algust paigutada varasemasse aega. Esimene labajalaviisi noodistus on torupillilugu, mille pani kirja ja avaldas August Wilhelm Hupel 1777, samast allikast on pärit ka esimene tantsukirjeldus, mis väga meenutab labajalga. Esimese eestikeelse labajalalaulu ("Hiir hüppas") koos viisi ja tekstiga avaldas Christian Schlegel 1819, kirja olevat see pandud 1781. 19. ja 20. sajandist on kirja pandud suhteliselt palju labajalatekste eelkõige saartelt ja rannikualadelt, kus labajalgade traditsioon oli rohkem levinud, 20. sajandiga algavad ka helisalvestused. Käsikirjad ja helisalvestused on hoiul Eesti Rahvaluule Arhiivis. Kui teil on millegi vastu konkreetsem huvi, palun kirjutage taive@folklore.ee.
Lastelaul, mida laulsin 1947.a. Saksamaal Geislingenis lasteaias: Päike heidab maha, maa ja metsa taha, kuldne kuma kaob, metsa taha vaob. Taevaema süles puhkab minu pea ja kui ärkan üles, tahan olla hea! Minu lasteaiatädi oli proua Ebrok.