Nu lekker delleke strak in het velleke vet ordinair ja die lust m toch zo Ger un lekker delleke die naai ik elke avond veur ik ga naar bed nog in het vet❤❤❤❤❤😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂😂
15Kuula Tähendamissõnad kadunud lambast ja kadunud rahast 1 Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama. 2 Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: „Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!” 3 Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna: 4 „Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab? 5 Ja kui ta on tema leidnud, siis ta võtab tema rõõmuga oma õlgadele 6 ja kutsub koju jõudes kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!” 7 Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust. 8 Või milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab? 9 Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öeldes: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma drahmi, mille kaotasin!” 10 Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.” Tähendamissõna kadunud pojast 11 Jeesus ütles: „Ühel inimesel oli kaks poega. 12 Ja noorem neist ütles isale: „Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!” Ja isa jagaski varanduse nende vahel. 13 Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult. 14 Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema. 15 Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma. 16 Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle. 17 Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: „Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga! 18 Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, 19 ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!”” 20 Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud. 21 Aga poeg ütles isale: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!” 22 Ent isa ütles oma sulastele: „Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga ja andke talle sõrmus sõrme ja jalatsid jalga 23 ja tooge nuumvasikas, tapke see ja söögem ning olgem rõõmsad, 24 sest see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!” Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema. 25 Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis maja lähedale, kuulis ta pilli ja tantsimist, 26 ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris, mis see võiks olla. 27 See ütles temale: „Sinu vend on tulnud ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema tagasi täies tervises.” 28 Ent tema vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda. 29 Tema aga vastas isale: „Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega. 30 Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi, siis sa tapsid temale nuumvasika!” 31 Isa ütles talle: „Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma. 32 Nüüd aga oli tarvis pidutseda ja rõõmutseda, sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ning oli kadunud ja on leitud.””
1 Prohvet kaebab vägivalla pärast 1 Prohvet Habakuki nähtud ennustus: 2 „Kui kaua, Issand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? 3 Miks sa lased mind näha nurjatust ja vaatad ise seda õnnetust pealt? Hävitus ja vägivald on mu ees - on tulnud riid ja tõusnud tüli. 4 Seepärast on Seadus jõuetu ja õigus ei tule iial esile. Sest õel piirab õiget - nõnda tekib väänatud õigus. Kaldealased karistajateks 5 Vaadake ringi paganate seas ja pange tähele, imestage ja hämmastuge! Sest teie päevil tehakse tegu, mida te ei usuks, kui sellest jutustataks. 6 Sest vaata, ma lasen tõusta kaldealased+ , kibeda ja tormaka rahva, kes käib maa laiuti läbi, et vallutada eluasemeid, mis pole tema omad. 7 Ta on kardetav ja julm, temast enesest tuleb ta õigus ja vägi. 8 Tema hobused on kiiremad kui pantrid, metsikumad kui hundid õhtul. Tema ratsud trambivad - kaugelt tulevad ta ratsanikud, lendavad nagu saagile sööstvad kotkad. 9 Kõik nad tulevad tegema vägivalda; nende näod vaatavad otse ette ja nad koguvad vange nagu liiva. 10 Nad pilkavad kuningaid ja aukandjad on neile naerualuseks. Nad naeravad iga kindlust, kuhjavad kokku mulda ja vallutavad selle. 11 Siis nad tormavad kui tuul ja tõttavad edasi. Nad teevad omaenese jõu enestele jumalaks. Prohvet tõreleb Issandaga 12 Eks ole sina, Issand, muistsest ajast mu püha Jumal? Ära lase meil surra! Issand! Sina oled nad pannud meie üle kohut mõistma, sina, kalju, oled määranud nad meile nuhtlejaiks. 13 Sinu silmad on liiga puhtad selleks, et näha kurja, ja sina ei või vaadata õnnetust. Mispärast sa vaatad uskmatute peale, vaikid, kui õel neelab selle, kes on temast õigem, 14 teed inimesed mere kalade sarnaseks, otsekui roomajaiks, kellel pole valitsejat? 15 Need kõik tõmbavad nad õngega üles, veavad oma noota ja koguvad võrku; seepärast nad rõõmustavad ja hõiskavad. 16 Seepärast ohverdavad nad oma noodale ja suitsutavad võrgule, sest nende abil on nende saak rasvane ja roog rammus. 17 Kas nad võivad nõnda lõpmatult tühjendada oma noota, rahvaid armuta tappes? Eestikeelne Piibel 1997 9 Issand hävitab Kaananimaa rahvad 1 Kuule, Iisrael! Sa lähed nüüd üle Jordani, et minna alistama rahvaid, kes on suuremad ja vägevamad sinust, linnu, suuri ja taevani kindlustatuid, 2 suurt ja pikakasvulist rahvast, anaklasi, keda sa tunned ja kellest sa oled kuulnud: „Kes suudaks seista anaklaste ees?” 3 Tea siis nüüd, et Issand, su Jumal, on see, kes käib su ees nagu hävitav tuli; tema hävitab neid ja alandab nad su ees - siis ajad sa nad ära ja hukkad kiiresti, nõnda nagu Issand sulle on öelnud. 4 Kui Issand, su Jumal, ajab nad ära su eest, siis ära mõtle oma südames, öeldes: „Minu õigsuse pärast on Issand mind toonud pärima seda maad!”, vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand nad ära su eest. 5 Mitte oma õigsuse ja südame siiruse pärast ei pääse sa nende maad pärima, vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand, su Jumal, nad ära su eest, et pidada, mida Issand on vandega tõotanud su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile. Iisraeli vastuhakk Issandale 6 Tea siis, et mitte sinu õigsuse pärast ei anna Issand, su Jumal, sulle pärimiseks seda head maad, sest sa oled kangekaelne rahvas! 7 Tuleta meelde, ära unusta, kuidas sa kõrbes vihastasid Issandat, oma Jumalat! Sellest päevast alates, mil sa lahkusid Egiptusemaalt, kuni teie tulekuni siia paika, olete osutanud vastupanu Issandale. 8 Juba Hoorebil te pahandasite Issandat ja Issand vihastus teie peale, tahtes teid hävitada. 9 Kui ma läksin üles mäele vastu võtma kivilaudu, selle seaduse laudu, mille Issand teile oli andnud, siis jäin ma mäele neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, leiba söömata ja vett joomata. 10 Ja Issand andis mulle kaks kivilauda, millele oli kirjutatud Jumala sõrmega, ja nende peal olid kõik sõnad, mis Issand oli kogunemispäeval teile rääkinud mäel tule seest. 11 Neljakümne päeva ja neljakümne öö pärast andis Issand mulle need kaks kivilauda, seaduselauda. 12 Ja Issand ütles mulle: „Tõuse ja mine siit kähku alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusest välja, teeb pahasti: nad on juba lahkunud sellelt teelt, mida ma neid käskisin käia - nad on endale valmistanud valatud kuju!” 13 Ja Issand rääkis minuga, öeldes: „Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas! 14 Jäta mind, ja ma hävitan nad ning kustutan nende nimed taeva alt, sinust aga teen ma vägevama ja suurema rahva kui see!” 15 Siis ma pöördusin ja läksin mäelt alla: mägi põles tules ja mul oli kaks seaduselauda teine teises käes. 16 Ja ma vaatasin, ja ennäe, te olite teinud pattu Issanda, oma Jumala vastu: te olite endile valmistanud valatud vasika, olite kiiresti lahkunud teelt, mida Issand teid oli käskinud käia. 17 Siis ma haarasin need kaks lauda ja viskasin need ära oma käest ning lõin need puruks teie silme ees. 18 Ja ma heitsin maha Issanda ette, olles nagu eelmiselgi korral nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata kõigi teie pattude pärast, mis te olite teinud, tehes kurja Issanda silmis ja vihastades teda. 19 Sest ma kartsin seda viha ja raevu, mis Issandat oli vallanud teie vastu, nõnda et ta tahtis teid hävitada. Ja Issand kuulis mind ka veel seekord. 20 Ka Aaroni peale vihastus Issand väga, tahtes teda hävitada, ja ma palusin siis ka Aaroni eest. 21 Aga teie patutöö, mille te olite valmistanud, vasika, ma võtsin ja põletasin seda tulega, lõin selle puruks, jahvatasin hästi, kuni see sai peeneks põrmuks, ja viskasin selle põrmu jõkke, mis mäelt alla voolab. 22 Ka Tabeeras ja Massas ja Kibrot-Hattaavas te vihastasite Issandat. 23 Ja kui Issand teid läkitas Kaades-Barneast, öeldes: „Minge ja vallutage maa, mille ma teile annan!”, siis te panite vastu Issanda, oma Jumala käsule, ei uskunud temasse ega kuulanud ta häält. 24 Te olete olnud Issandale vastupanijad, alates sellest päevast, mil tema teid tunneb. 25 Siis ma heitsin maha Issanda ette neiks neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, sest Issand oli öelnud, et ta teid hävitab. 26 Ja ma palusin Issandat ning ütlesin: „Issand Jumal, ära hukka oma rahvast ja oma pärisosa, kelle sa oled lunastanud oma suurusega ja kelle sa tõid Egiptusest välja vägeva käega! 27 Mõtle oma sulastele, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, ära pane tähele selle rahva kangust, ta nurjatust ja pattu, 28 et ei öeldaks maal, kust sa meid välja tõid: „Sellepärast et Issand ei suutnud neid viia sellele maale, mille ta neile oli lubanud, ja et ta neid vihkas, viis ta nad välja, et neid kõrbes surmata!” 29 Ometi on nad ju sinu rahvas ja sinu pärisosa, kelle sa tõid välja oma suure rammuga ja väljasirutatud käsivarrega.”
mijn moer hep ok nooit van mijn ghouwe se sei ooit kwou da je gstik was in je wieg of in je waoge dan wask van je af Ongwens kind Khep ooit gsete in een baojus Om dak me moer kapot wou maoke me pistool wa nie af wou gaon Me pa hep me.vaok opgesog Glukkug is se al jaore de pijp uit Al jaore me pa was mijn vader en moeder tglijk bij hem wask wel gwens en gwild maor durfde het alleen te segge as we saome waore Jij lukste het wel Khep dit toneel wel 100000 maol gsien van danny nu En van danny toentie kl was op toneel waork seluf int eggie kon gniete Tblijf een mooi vhaol Da joggie da siske speelde was ok steen goed aplaus joggie!!!! ❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤❤
Mooiste musical ooit komplimenten voor de opbouw De spaning word steedst hoger voor de moedermoord hoe dochter bij je komt hoe donkerder de sfeer en hoe prachtigger de liedjes het onderbuik gevoel vlak voor de moedermoord is onheilspellend de cene fantastisch over de top heftig Je voelt het zon mooie musical hebben ze nog nooit gehas
koguja 2 Koguja kogemused 1 Ma mõtlesin südames: Olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea. Aga vaata, seegi oli tühi töö! 2 Ma ütlesin naerule: „Hull!” ja rõõmule: „Mis sellest kasu on?” 3 Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu veiniga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all. 4 Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid; 5 ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid. 6 Ma tegin enesele veetiike kasvavate metsapuude kastmiseks. 7 Ma ostsin sulaseid ja teenijaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste, lammaste ja kitsede kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud. 8 Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi. 9 Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud; mulle jäi ka mu tarkus. 10 Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kogu mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest. 11 Aga kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimunärimine. Millestki pole kasu päikese all. Tarkus ja rõõm on kuninga kingitus 12 Kui ma pöördusin vaatama tarkust ning meeletust ja sõgedust - sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mida ikka on tehtud -, 13 siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum. 14 Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses. Aga ma mõistsin ka, et see, mis juhtub ühele, juhtub neile kõigile. 15 Siis ma mõtlesin südames: See, mis juhtub albile, juhtub ka minule. Aga milleks siis mina olen saanud targemaks kui teised? Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö. 16 Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki. 17 Siis ma vihkasin elu, sest see, mida päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimunärimine. 18 Ja ma vihkasin kogu oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind. 19 Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all. Seegi on tühi töö! 20 Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kogu selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all, 21 sest inimene näeb vaeva tarkuse ja teadmiste ning tubliduse abil, kuid peab ometi kõik jätma osaks inimesele, kes selle kallal ei ole vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja väga paha! 22 Sest mis on inimesel kogu oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all? 23 On ju kõik ta päevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel. Seegi on tühi töö! 24 Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta hingel rahuldust tunda oma vaevas. Ma nägin, et seegi on Jumala käest. 25 Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma temata? 26 Sest tema annab inimesele, kes temale meeldib, tarkust ja tunnetust ning rõõmu; aga patusele ta annab ülesandeks korjata ja koguda, et seda siis anda sellele, kes Jumalale meeldib. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine. 3 Igal asjal on oma aeg 1 Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: 2 aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda; 3 aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada; 4 aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida; 5 aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda; 6 aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata; 7 aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida; 8 aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul. 9 Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb? 10 Ma olen näinud tööd, mida Jumal on andnud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid. 11 Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni. 12 Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida. 13 On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast. 14 Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta. 15 Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja. Kohus on Jumala päralt 16 Ja veel nägin ma päikese all kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine. 17 Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg. 18 Ma mõtlesin südames: See on inimlaste huvides, et Jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on iseenesest vaid loomad. 19 Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib loomadega - neile kõigile sünnib sama: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust looma ees, sest kõik on tühine. 20 Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks. 21 Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas loomade hing vajub maa alla? 22 Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?
5Kuula Kristlikust lootusest 1 Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas, 2 sest selles maises me ägame, igatsedes rõivastuda taevasesse eluasemesse, 3 et meid ka lahti rõivastatuna ei nähtaks olevat alasti. 4 Meie, kes oleme selles telgis, ägame ju koorma all, sest me ei taha lahti rõivastuda, vaid olla taevaselt rõivastatud, et elu neelaks ära sureliku. 5 See, kes meid selleks valmistab, on Jumal, kes on andnud meile käsirahaks Vaimu. 6 Nii me oleme siis alati kindlad, teades, et kuni me oleme ihus, oleme eemal Issanda juurest; 7 sest me käime usus, mitte nägemises, 8 ent me oleme kindlad ning meile meeldib pigem ära olla ihust ja viibida Issanda juures. 9 Seepärast me püüamegi olla temale meelepärased, kas oleme siis kodus või võõrsil, 10 sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba. Apostliametist 11 Teades nüüd, mis on Issanda kartus, me püüame veenda inimesi uskuma. Jumalale me oleme täiesti avalikud ja ma loodan ka teie südametunnistuses olla täiesti avalik. 12 Me ei hakka end taas teile soovitama, vaid anname teile alust kiidelda meist, et teil oleks midagi öelda nende vastu, kes võivad kiidelda sellega, mis on silma ees, ent mitte sellega, mis on südames. 13 Sest kui me oleme olnud arust ära, siis on see Jumalale, kui oleme selge aruga, siis teile. 14 Sest Kristuse armastus sunnib meid, kes me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud; 15 ja ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud. 16 Seepärast ei tunne me nüüdsest peale kedagi inimliku loomuse poolest; kui me ka oleksime tundnud Kristust inimliku loomuse poolest, siis nüüd me ei tunne teda enam nõnda. 17 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. 18 See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti; 19 kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. 20 Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga! 21 Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees. 6Kuula Apostliametist 1 Aga olles kaasabilised me manitsemegi teid, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks, 2 ta ütleb ju: „Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval.” Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev! 3 Me ei anna mitte milleski põhjust komistamiseks, et seda ametit ei laimataks, 4 vaid näitame end Jumala abilistena kõiges: suures kannatlikkuses, ahistustes, hädades, kitsikustes, 5 hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes, 6 puhtuses, tunnetuses, pikameelsuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses, 7 tõe sõnas, Jumala väes, õiguse relvadega paremas ja vasakus käes, 8 aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad, ja siiski tõerääkijad; 9 kui tundmatud, ent ometi tuntud; kui surijad - ja ennäe, me elame!; kui karistatud, aga mitte surmatud; 10 kui kurvad, aga ikka rõõmsad; kui vaesed, kes siiski paljusid rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik. 11 Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud. 12 Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma südames. 13 Ma ütlen teile kui lastele: Vastutasuks avarduge teiegi! Hoiatus võõra ikke eest 14 Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega? 15 Mis kooskõla on Kristusel Beliariga+ või mis osa on usklikul uskmatuga? 16 Kuidas sobib Jumala tempel kokku ebajumalatega? Meie oleme ju elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on öelnud: „Ma tahan nende seas elada ja käia ja olla nende Jumal, ja nemad on minu rahvas. 17 Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist,” ütleb Issand, „ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu 18 ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,” ütleb Kõigeväeline Issand.
3Kuula Vanast ja uuest lepingust 1 Kas jälle peame hakkama ennast soovitama? Või on meil vaja, nagu mõnel teisel, soovituskirju teie kätte või teie käest? 2 Ei, teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, igale inimesele mõistetav ja loetav. 3 On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele. 4 Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu. 5 Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt, 6 kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks. 7 Aga kui juba kirjatähtedega kividesse uuristatud surmateenistus sündis kirkuses, nii et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse selle kirkuse pärast, mis ometi oli kaduv, 8 kuidas siis vaimuteenistus ei peaks sündima veelgi suuremas kirkuses? 9 Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suurem kirkuselt. 10 Ning toona kirgastatu ei olegi praegu enam kirgas selle võrratu kirkuse kõrval. 11 Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb! 12 Et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie julgusega 13 ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv. 14 Kuid nende mõtteviis on paadunud. Veel tänapäevani jääb Vana Testamendi lugemise peale seesama kate, seda ei kergitata, sest see eemaldatakse alles Kristuses. 15 Tänapäevani, iga kord kui Moosest loetakse, lasub kate nende südamel. 16 Aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse kate ära. 17 Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus. 18 Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim. 4Kuula Jumala antud aardest saviastjais 1 Sellepärast et meil on selline amet, nagu see on antud meile halastuse kaudu, me ei tüdi ära. 2 Me oleme lahti öelnud häbiväärseist asjust, mida peidetakse, me ei kasuta riukaid ega moonuta Jumala sõna, vaid esitame end tõe avaldamisega kõikide inimeste südametunnistusele Jumala ees. 3 Kui meie evangeelium on siiski kinni kaetud, siis on see kinni kaetud neile, kes hukkuvad, 4 neile uskmatuile, kellel praeguse aja jumal on mõtted sõgestanud, nii et neile ei koida evangeeliumi valgus Kristuse kirkuses, kes on Jumala kuju. 5 Me ei kuuluta ju iseendid, vaid Jeesust Kristust Issandana, endid aga teie sulastena Jeesuse pärast. 6 Sest see, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus!”, on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest. 7 See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist. 8 Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel; 9 meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku; 10 me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. 11 Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus. 12 Nii on surm tegev meis, elu aga teis. 13 Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime, 14 teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega. 15 Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks. Kristlikust lootusest 16 Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. 17 Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au, 18 meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.
De seksuele revolutie in ons kleine landje Nam een aanvang hier, hier in café Het Mandje Waar pooiers, homo’s, potten, samen komen, melting potten Want voor het oog van God is iedereen gelijk Voor het oog van God en van Bet, koningin van de Zeedijk Met mij valt niet te dollen, ik sta hier aan het roer Voor zeelieden en snollen en elke jongenshoer Dat doe ik voor de pegels, mijn wil is hier wet Dus hou je aan de regels, was getekend: Bet In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Dansen de dames met de dames en de heren met de heren In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Mag je straight zijn of verkeerd Als je maar eerlijk bent en ruimschoots consumeert In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Sjansen de dames met de dames en de heren met de heren In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Telt een buitenbeentje mee Ja iedere kneus die voelt zich thuis in Bets café In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Dansen de pooiers met hun hoeren en de potten met de heren In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Lopen de seksen door elkaar Daar houdt hij van hem en daarna weer van haar In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Mag je wezen wie je bent, niemand hoeft zich te generen In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Maakt of je ho bent, bi of he Niets meer uit, als je maar eerlijk bent en gay. Er is hier op de Wallen een ware koningin Een baken voor ons allen een dijk van een bazin En staat ze tegen vijven fier achter de toog Roept iedereen: ‘Wij blijven’, we hou’en het niet droog In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Hoeft geen homo zich te schamen en geen pot zich te generen In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Is het soms net het COC Zelfs Majoor Bosshardt en haar Leger zingen mee In ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Juichen ook wij als heilsoldaten die getuigen van de Here Hier in ’t café van Bet, Bet van Beeren, Bet van Beeren Zo met De Strijdkreet in de hand Want zo gaat dat hier, volledig uit de band
