"Me elame, mõtleme ja tegutseme särava kuuesaja aasta pikkuse meelelise päeva lõpul. Lõppeva ajastu hiilgust valgustavad veel loojuva päikese viltused kiired. Ent valgus on kustumas, tumenevate varjude all on järjest raskem selgesti näha ja segadusseajavas videvikus ohutut suunda leida. Meie ees hakkab võimust võtma üleminekuperioodi öö oma luupainajate, hirmutavate varjude ja ahastamapanevate õudustega. Aga pärast seda ootab arvatavasti eest uue suure ideatsioonilise kultuuri koit, et tervitada tulevikuinimesi," kirjutas vene-komi juurtega USA sotsioloog Pitirim Sorokin 1941. aastal ilmunud raamatus "Meie ajastu kriis" [1].
Mina kuulsin Sorokinist esimest korda üsna hiljuti. "Mulle pakkusid suurt huvi Sorokini epistemoloogilised vaated. Ta väitis, et me saame maailmast teadmisi kolme teed pidi: meelte (teadus), intellekti (filosoofia ja matemaatika) ning intuitsiooni kaudu. Ta oli seisukohal, et läänes on kõrgelt arenenud esimesed kaks - empiirilised teadused, filosoofilised õpetused, matemaatika, loogika jne -, ent kolmas on täiesti unarusse jäänud. Ta rõhutas vajadust integraalsete teadmiste või integraalse tõe järele, mis võtaks arvesse kõik kolm teed. Kui ta 1965. aastal Ameerika Sotsioloogide Assotsiatsiooni presidendiks valiti, omandasid ta ideed laiema kõlapinna," ütles Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus [2] "Vaikuse mäe" [3] autor Kyriacos Markides.
15. juunil Tartus salvestatud kevadhooaja viimases saates vestlesime Sorokinist Karmo Kroosi ja Henn Käärikuga [4].
Head suve!
H.
---------------
[1] www.apollo.ee/...
[2] teejuhid.posti...
[3] www.amazon.com...
[4] www.apollo.ee/...
28 сен 2024
