Teise kursuse üliõpilasena oli Allan Hallik (1958-2018) oma vanaisa Aleksander Kikerpilli toas ja mõtiskles. Järsku sai ta nagu mingi valgustatuse mõistes, et elav Jumal on olemas ja et tema on patune inimene. Samas tuli tõdemus, et Jumal armastab teda ja tahab talle anda igavese elu. Nii on Allan ise oma usule tulekut kirjeldanud. Juba varsti peale ristimist tunnistas ta Viljandi koguduse aastapäeval ja kuidagi märgiliselt valis kirjakoha Õpetussõnadest. Kujuneski nii, et ta oli kogu elu õpetaja. Seda nii oma teadlase ja õppejõu töös Tartu Ülikoolis kui ka Tartu Kolgata koguduses ning Kus-s.
Allani käsitletavad teemad olid fundamentaalsed ja tõsised. Teadlase põhjalikkusega uuris ta Piiblit ning tema kõned olid sisukad ja julged. Peaaegu alati lisas ta statistilisi andmeid mingi valdkonna kohta, samuti tuntud inimeste tsitaate ja seisukohti. Allan soovis, et jutluste struktuur ja tõsidusaste vastaks Piibli proportsioonidele. Ta rõhutas seda, et Piibel toob täie tõsidusega välja nii Jumala armu kui ka karistuse. Tema nägi oma osa selles, et rääkida Jumala pühadusest, Jumala kartusest, Jumala vihast, Jumala karistusest.
Allan ei abiellunud. Usk Jumalasse ja tema tõdedes selguse otsimine oli ta elu eesmärk. Nooruses oli ta tegev koguduse misjonitöös, kuulus mitmesse koguduse juhatuse koosseisu. Oli Gideonite ühingu liige ja innukas Uute Testamentide jagamisel. Raske haiguse läbi lahkus Allan varakult oma Issanda juurde.
28 авг 2024
