Jüri Uluots - kas baasideaja naiivseim poliitik?

Подписаться 4,7 тыс.

Просмотров 6 тыс.

50% 1

Vaatleme Eesti ajaloo üht traagilist peatükki - baaside aega - keskendudes tolleagse peaministri Jüri Uluotsa isikule. Uluotsa poliitiline tegevus ja sõnavõtud baaside aja ärevas õhustikus.
28.09.1939 surus stalinistlik Nõukogude Liit Eesti vabariigile peale nn baaside lepingu, mille alusel tulid Eestisse nõukogude sõjaväebaasid. See periood lõppes juunis 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Kogu baaside aja rahustasid Eesti riigijuhid (sh Uluots) avalikkust ja lootsid et Nõukogude Liit ei sekku Eesti siseasjadesse.
Jüri Uluots oli tunnustatud õigus- ja riigitegelane. Just Uluots peaministrina presidendi ülesannetes nimetas 1944 septembris ametisse Otto Tiefi valitsuse. See samm tagas Eesti vabariigi õigusliku järjepidevuse.
Vastakaid hinnanguid on põhjustanud Uluotsa 07.02.1944 üleskutse toetada Eesti meeste mobilisatsiooni Saksa armeesse.
Liituge kanaliga, et saada juurdepääs hüvedele:
/ @meieajalood
Muud variandid meie kanali toetamiseks:
www.buymeacoff...
/ meieajalood
Aitüma! 💪
Kontakt:
meieajalood[ät]gmail.com
#ajalugu #meieajalood #eesti #estonia #eestiyoutuber

Опубликовано:

26 сен 2024

Ссылка:

Скачать:

Готовим ссылку...

Добавить в:

Мой плейлист

Посмотреть позже

Комментарии : 30

@tarvovaina2140 7 месяцев назад

Tasub tähele panna, et Uluotsa kutse peale kogunes 1944 aastal Eestimaa kaitsele lisaks juba sõjategevuses osalenud u.50 000-le eestlasele veel 45 000 meest. Ja seda ikka "Pätsi autoritaarrežiimi" taastamise nimel. Peab nentima, et Saksa Wehrmacht tagas eestlastele kordades tõhusama relvastuse ja liitlasväeosad kui oli 1939 EW sõjaväel.

@tarvovaina2140 7 месяцев назад

Nõukogude baaside asukohad Eestis olid täpselt teada, ka Eesti maakaardid olid Soome kindralstaabil olemas, miks Soome lennuvägi neid ei pommitanud, on siiani ebaselge.

@5SunWolf9 7 месяцев назад

Suure tõenäosusega kahel põhjusel. Eelkõige selle pärast, et Soomel ei olnud selleks operatsiooniks õiget lennuväge. Teiseks nad ei soovinud lisatüli EW juhtkonnaga, pommid oleks langenud nii või teisiti Eesti territooriumile.

@tarvovaina2140 7 месяцев назад

Märgusõna on Bristol Blenheim Neid oli Soomel sõja alguses 17 TK. Sõja ajal saadi Inglismaalt veel 24 tk. 1938 saadi ka litsents nende tootmiseks Soomes. Küsimusele selle pommitamise loa kohta võib aimata, et miks prof. Lauri Kettunen 1940 Eestis käis. Selle käigu kohta on lähemaid andmeid Heino Arumäe raamatus "Eesti ja Soome. Sõjast sõjani". Muid luure- andmeid nõukogude vägede kohta edastati Soome Armeele Eestist veealuse sidekaabli kaudu. Täpsuse mõttes võiks ä lisada, et nõuk baasiväed oma 25 000 sõduri, paarisaja tanki ja ms. tehnikaga Soomet ei seganud, küll aga lennuväljad, mida Punaarmee ise rajas ja alates detsembri keskpaigast Soome vastu kasutusele võttis. (Toomas Türk' uurimus) Ja see asjaolu andis tegelikkuses Soome väejuhatusele piisavalt aega ette näha võimalikku ohtu Eesti territooriumilt. Sh.ka planeerida nende lennuväljade kahjustamist.

@tarvovaina2140 7 месяцев назад

RU-vid - Reporter: Esmakordselt mälestati Jüri Uluotsa ja Eesti kaitselahingute algust (7. veebruar 2021)

@tarvovaina2140 7 месяцев назад

Saate tegijad võiks järgmisena võtta analüüsiks opositsioonijuhi Jaan Tõnissoni arvamused ja ütlemised nn. baaside lepingu kohta.

@MEIEAJALOOD 7 месяцев назад

Väärt pakkumine. Paneme märkmikusse kirja.

@grimoire7851 4 месяца назад

midagi erilist polnud teha ja unustatakse muud euroopa riigid drastiise pöörde ajaloos oleks ehk toonud soome ja baltiriikide ühine vastupanu

@isanelehm4939 7 месяцев назад

Vabadussõda näitas ju, millised on venelased ja bolševism, aga ikka poliitika Venemaa suhtes tuli selline nagu oli. Arvan, et tolle aja tipp-poliitikute naiivsus tulenes mugavusest ja korruptsioonist.

@isanelehm4939 7 месяцев назад

Lisaksin arguse kah, selline poliitiline argus nagu praegu Lääne-Euroopas.

@grimoire7851 4 месяца назад

tolle aja ajakirjanduses oli piisavalt infi venemaast