Kui käes on loojang, metsast tõuseb kuu, ma seisan uksel kodu ees. Siit ükskord läksin väravast välja üksi suurele teele. Nii puhas taevas tähed helgivad kui kutsuks mind nad endaga ja hallist loorist ilmuvad selged hetked lapseea-aastaist Refr.: Ma näen kui lasen isa käest lahti kord et teha ise sammud siin maailmas ja õrnalt puudutada kõike seal mis näib nii ahvatlev ja veel tundmata. Näen aias kivi mille all uskusin on peidus mees kes salaja jälgib mind kas olen küllalt hea et täita soov mis väga igatsenud siis väike laps on nüüd vaid mälestus see. On läinud aastad, hetked ilusad neid iial tagasi ei saa nüüd näen et nõnda suurena tunduda võis väikene hoov siis Kui suureks sain siis ja tuli aeg lahkuda mind kurvalt mänguasjad jäid ootama Nüüd alles taipan kuidas seovad mind kõik asjad millega ma siis mängisin on nüüd vaid mälestus see. Refr.: Ma näen kui lasen isa käest lahti kord et teha ise sammud siin maailmas ja õrnalt puudutada kõike seal mis näib nii ahvatlev ja veel tundmata. On elu reeglid saanud nüüd selgemaks kuid nagu lapsel väljaspool aeda siis on siiski nõnda palju teadmata kuid juba palju läinud on aega mul ei tea mis tulevik toob.
