Ennusta mul mustlane, kas õnnelikke tunde saatus mulle tagasi veel toob! Või ehk haavu valusamaid lööb mulle elu rinda, ahnelt minu pisaraid ta joob. Ennusta mul mustlane, kas kaugele kandvad elulained rannal veelkord mind! Või ehk juba praegugi minu kohal nägemata mustatiivuline surmalind. Ennusta mul mustlane, kas kohtudes veel elus kallimaga leppida ma võin! Ütelnud, et olen talle andestanud ammu, mis ta tujukus kord mulle tõi. Kahju on mul teist, minu kodukopli kased, lahkuma nüüd pean mina teist! Teie keskel veetsin ma õnnelikke tunde, mis mul elus enam korduma ei saa. Maetakse mind kuulipritsi leinamarsi saatel, ühine on sõdurite haud. Ja siis minu kuuma ja leegitsevat rinda jahutab külm Idarinde muld. Ennusta mul mustlane, kas kaugele kandvad elulained merele veel mind! Või ehk juba praegugi minu kohal nägemata mustatiivuline surmalind.
