Me sõltume oma viiest meelest. Tähtsaimad neist on nägemine ja #kuulmine. Kui need hakkavad tuhmuma ümbritseb meid pimedus ja vaikus. Näeme vaid iseenda kujutlusi ja "kuuleme" vaid iseenda mõtteid.
Tänane evangeelium räägib meile kurdist ja kidakeelesest, kes toodi Jeesuse juurde, et ta teda käte pealepanemisega tervendaks.
Kuid kuulakem sellest sündmusest nii nagu evangelist Markus seda meile jutustab Mk 7:31-37 :
"Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale. Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keeltning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: „Effata!”, see on „Avane!” ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult. Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid. Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: „Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!”"
See on Jumala sõna!
Hea vaataja, me kuulsime siin vapustavast imest. Imest mille peale rahvas ütles: "Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!"
Imeline on aga ka see, kuidas Jeesus kurdi ja keeletuga suhtleb. Iga žest ja iga liigutus kõnetab siin seda, kes ei kuule ja ei pruugi toimuvast arugi saada.
Mind on see sõna puudutanud mitte niivõrd meditsiinilise ime tähenduses, kuivõrd koha ja kontekstiga, kus see ime toimus.
Pärast seda kui Jeesus oli Foiniikia, s.o. Tänase Liibanoni aladel tervendanud lapse, otsib ta uut paika, et oma õpilasi segamatult õpetada.
Ta võtab ette pika teekonna ühelt paganlikult alalt teisele. - Tüürose lähistelt Dekapolisse ehk kümnelinna piirkonda, kus valitses hellenistlik segakultuur. Välise tolerantsuse kõrval valitses siin keeleline ja vaimne isolatsioon.
Ta oli siin juba kord seestunu tervendanud. Tookord lõppes lugu suure hulga sigade järve tormamisega. Nähes juhtunus vaid majanduslikku kahju palusid kohalikud ta ära minna.
Kuid aja möödudes tuleb ta siia taas tagasi. Seekord toodi ta juurde nagu kuulsime kurt ja kidakeelne. Toojatel on ka kindel ettekujutus, kuidas selle inimese tervenemine peaks toimuma. Nimelt: käte pealepanemisega. Nii nagu meiegi haigete eest palume.
Aga Jeesus arvestades olukorra erilisust teeb kõik teisiti.
Olen selle loo üle mõelnud sügavamalt kahel korral. 2006 a. Surnumere äärses Golden Tulip Privilege hotellis ja 2007 a. Los Angelesis, Californias.
Keset kiiresti muutuvat ja ebakindlat maailma, turistide ja pagulaste maailma oleme sattunud olukorda, kus üksteise mittekuulmine on muutunud rahvaid vaevavaks haiguseks. Kurtumm sümboliseerib kultuuri, mis iseennast enam ei mõista. Välise toleranstsuse ja sageli ka ükskõiksuse maski taga elatakse tegelikult vaimses isolatsioonis.
Võõras tundub siin alati ebanormaalsena, keda tuleb lihtsalt kuidagi taluda. - Kuid pikapeale muutume me ka omade suhtes kurtideks.
Esimene tunnus - me hakkame valjumalt rääkima. Nii öelda häält tõstma. Kuni lõpuks karjuvad kõik üksteise peale.
Tegelikult oleks vaja võimaluse piires sõnad võimalikult täpselt välja öelda.
Kui meid ei kuulda ja meie ei kuula solvunuina enam ka teisi põgeneme me lõpuks oma vaikuse ruumi. Seal kuuleme me vaid iseenda või omasuguste mõtteid.
Niisiis sotsiaalne kurt-tummus on haige, fragmenteeruva ühiskonna diagnoos.
Kuid see võib olla ka Issandaga osaduse kaotanud haige koguduse diagnoos.
Selline ühiskond, selline kogudus vajab abi.
Ja nagu me kuuldud sündmusest nägime vahel ka erakordseid meetmeid. Tähtis pole ainult see, et Jeesus tervendab, vaid ka see kuidas ta seda teeb.
Vahel vajab ta:
- Haige rahva hulgast kõrvale viimist.
- Ta kõrvade puudutamist.
- Keele võidmist süljega.
- Ja vaadet sinna, kus abi tuleb - Taevasse.
See märkide keel lõppeb Jeesuse sõnaga: "EFFATAA! - "MINE LAHTI!"
Ja kui ime oli sündinud: keelas ta neid sellest kellelegi rääkimast. Ometi pidid nad tunnistama: "Kõik on ta teinud hästi, ta paneb kurdid kuulma ja keeletud rääkima!"
Sõbrad, kaasaegne Dekapolis, mis on kaotanud osaduse elava Jumalaga muutub pikapeale oma mullistustes tummaks ja kidakeelseks.
See, mis siin toimub ühe haigega, on märk sellest, mis võib juhtuda meie kõigiga.
Elame ühiskonnas, mis vajab jumalikku Effatad! -
Aga ta vajab ka meid, meie kohalolu, elu ja märke.
Oled venda näinud, oled Kristust näinud.
Oled venda kuulnud oled Kristust kuulnud.
Palvetagem:
Issand puuduta meid oma Vaimu väega, et meiegi elu võiks puudutada neid, kes on kaotanud kuulmise ja kõne võime!
Nii palju raskust, nii palju segadust!
Issand, tervenda meid ja meie ühiskonda!
Me usaldame end Sinu kätesse!
Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel!
Aamen!
#kurtumm #Jeesus #kultuur #viha #tervendamine
@JoosepTammo
15 сен 2024
