Riigikogu tänasel täiskogu istungil tegi ettekande Euroopa Komisjoni liikme kandidaat Kadri Simson.
„Minu senine töökogemus riigikogulasena ning majandus- ja taristuministrina annavad head eeldused, et ka Euroopas Eestit väärikalt esindada,“ märkis Simson. Ta tõi välja, et tema senine kogemus loob head eeldused näiteks energeetika, majanduse või transpordiga tegelemiseks, kuid lõplik otsus vastutusvaldkondade ja portfellide osas jääb tulevasele komisjoni presidendile, kellel tuleb kaaluda iga volinikukandidaati. Tema hinnangul on kõik vastutusvaldkonnad Euroopa Komisjonis tähtsad ning väärikad.
Simson tõi välja, et voliniku nimetamine on iga riigi õigus, see tagab võimaluse komisjonis tehtavatest otsustes kaasa rääkida ja saada vajalikku infot Euroopa Liidu otsustamises toimuvast.
„Olen veendunud, et meie kõigi huvides on tugev ja solidaarne Euroopa Liit. Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid on just usaldus ja solidaarsus, mille edendamisse on Eesti valmis panustama. Meie huvides on ühtne ja avatud Euroopa Liit,“ märkis kandidaat.
Simsoni sõnul peab peagi ametisse asuv uus Euroopa Komisjon pöörama tähelepanu Euroopa julgeolekule ning ei tohi unustada lähedasi suhteid Ühendkuningriigiga ja seda ka julgeolekualaselt. Ta ütles, et liidu ja meie liitlaste vahelistesse suhetesse tuleb panustada ning neid tuleb arendada. Kandidaat tõi välja, et praegu ei ole veel selge, mis saab Ühendkuningriigist, kuid on arusaadav, et Eesti ei saa ka tulevikus ilma heade ja tugevate sidemeteta.
Simson on seisukohal, et tugevam Euroopa siseturg on kõigi huvides ja see loob Euroopa ning sealhulgas Eesti ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. „Nii nagu oleme Eestis asunud vähendama kõiksugu bürokraatlikke meetmeid, mis ettevõtjate tegevust piiravad, tuleb seesuguseid asjatuid takistusi kaotada ka Euroopa siseturul. Me vajame vähem barjääre ning rohkem koostööd,“ märkis Simson.
Ta lisas, et Eestil tuleb arendada digitaalset siseturgu, sest see aitab kasvatada ühiskondlikku heaolu. „Me peame olema tehnoloogilise innovatsiooni eesotsas, sest see on meie konkurentsieelis. Eesti tugeva digiriigina saab anda oma panuse üleeuroopalisse arengusse,“ rääkis Simson.
Ta märkis, et usub Euroopa Liitu ja meie ühisesse turgu, inimeste piirideta liikumisse ning peab tähtsaks iga inimest. Simson rääkis, et seisab uute transpordilahenduste ja -projektide eest ning peab tähtsaks innovatsiooni transpordist energeetikani. Kandidaadi sõnul seisab Euroopa Komisjonil ees palju väljakutseid, millest üheks tähtsamaks võib pidada tulevast rahastusperioodi. Simson tõi veel välja, et teravate teemadena on endiselt laual julgeolek, piiriküsimused, Euroopa Liidu majandus, maailma suurjõududega konkureerimine ja koostöö.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anneli Ott Keskerakonna fraktsioonist, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Kaja Kallas Reformierakonna fraktsioonist.
Riigikogu Valge saali lippude arutelu:
Istungil toimus päevakorraväline hääletus, mille sisuks oli Reformierakonna ettepanek taastada olukord, kus Riigikogu Valgesse saali on kõrvuti paigutatud Euroopa Liidu lipp ja Eesti Vabariigi lipp.
Ettepaneku poolt oli 32 Riigikogu liiget ja vastu 34 liiget.
Ettepanek ei leidnud toetust.
Pärast hääletust toimus istungisaalis hääletuse üle arutelu. Istungi juhataja võttis vaheaja ja Riigikogu juhatus kogunes hääletusega seotud küsimusi arutama. Juhatus otsustas anda Reformierakonnale võimaluse täpsustada hääletusele mineva küsimuse teksti.
Seejärel pandi hääletusele Reformierakonna ettepanek korraldada Riigikogu Valges saalis Euroopa Liidu lippude väljapanek kõrvuti Eesti Vabariigi lippudega.
Selle ettepaneku poolt oli 38 Riigikogu liiget ja vastu 39 liiget.
Ettepanek ei leidnud toetust.
Riigikogu võttis vastu kaks seadust:
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega (15 SE), mille poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse (26 SE) poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:
Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ (34 OE) poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:
Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE), valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE) ning valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE).
Tänasel istungil andis ametivande Riigikogu liige Kalle Grünthal.
11 июн 2019
