Suu tänu! Sattusin kuulama, leht avanes koheselt, aga enne seda mõtlesin keerukatele töö- ja perekonnasuhetele (just isa- ja meesliini poolt, kes eemaldunud..). Tunnen, et tulin siia ellu võitlema ja seda mustrit murdma. Kui enne olin alandlik, siis millegipärast nüüd hakkan vastu, nagu see pole üldse mina. Nüüd asun kuulama. Tunnen end täiesti ära ja olen nõus.. Huvitav, endisel tööl ma olin Linnupoegade rühmas, aga ma ei tulnud ära nende linnupoegade (väikeste rühmalaste) pärast...Eile lapselapsega jalutades nägin maas kaarti ärtu 2. Ilusasti oli murul. Huvitav lugemine uudsel, tähtede baasil. Esmalt köitis kohe pilku sõna ÕUN, aga just kaalungi, kas minna sellenimelisse (peaaegu) lasteaeda taas tööle...Eile nägin veel ÕUNA- märke lapselapse kaudu (ulatas mänguõunakoogi jm). Laste toetamine-aitamine- seda tulekski seal teha...Mu loomus on millegipärast selline, et tahaks kohe abi pakkuda. Aga see on kahe otsaga tera: minusugused võivad läbi põleda...sest süsteem on ikkagi jäik.
