Smilers - Suvine pärastlõuna 

SUVINE PÄRASTLÕUNA
on kuumad tänavad
mu drink´ist sulanud jää
terrassil istun ma
tundub et õhk seisma jäänd
sa väheke hilined
kell ammu läbi kaksteist
ja ütled: "läheme kohta
kus pole kedagi teist"
kinnikasvanud rada
mööda minema peab
sa ütled et seda randa
keegi teine ei tea
et võid siin õnnelik olla
on olnud su salasoov
ja et ma olen ainus
keda siia sa tood
kuuma päikese all liivaluidete peal
meil lesida on hea
ja äkki tunnen mida su suu mu´ga teeb
ja ma tunnen kuidas ära kõik muu ununeb
nagu tormiks tõuseb mere peal tuul salaja
mind täna tahad sodiks ja surnuks suudelda sa
kas madalamal on taevas
või hoopis kõrgemal maa
on pilvi lugeda kergem
nii palju lähemalt
me otsustasime
vahepeal ujuda
ei lõppend sellega veel
suvine pärastlõuna