Estonian Business School asutas 2018. aasta sügisel kursusesarja "Olulised raamatud", mille peaeesmärgiks on parandada osalejate emakeelset kirjalikku väljendusoskust. Esimesel semestril oli meil tulipunktis Thomas Manni suurteos "Võlumägi". Kevadine kursus lähtus küll George Orwelli hoiatusromaanist "1984", kuid vaatas totalitaristlikku igatsust laiemas kontekstis. Me alustasime eelsokraatikutest ja pühendasime seejärel vähemalt kaks loengut Platonile ja tema "Politeiale", mida Arthur F. Holmes on pidanud Piibli järel läänetsivilisatsiooni teiseks tähtteoseks*.
Kevadisel kursusel pidas 3. aprillil külalisloengu Marju Lepajõe. Tagasivaates kõlab lõik, mis algab 15:15 ja lõppeb 18:12, eriti paljuütlevalt. Ma tahakski selle saatesõna lõpus avaldada sügavat lugupidamist kõigile neile klassikalistele filoloogidele, kes jätkavad olusid trotsides Jaan Undi ja Marju tööd, mille tähtsust aduvad paraku väga vähesed.
Marju rääkis kevadel teemal "Miks ei ole "Politeiat" eesti keeles?". "See on võib-olla kõige sagedasemaid küsimusi, mida ma kogu aeg kuulen," rääkis Marju (video 4. minut), "minu jaoks näitab see küsimus, et ühiskond on kuidagi elujõuline. Kui ei küsita ainult selliseid küsimusi, kas koalitsioon tuleb või et kes on järgmine eurovolinik? Kui küsitakse midagi, mis on seotud mingi üldise vajadusega. Mis asi on ülepea see, mida inimene vajab? mis asi on vaimne vajadus? kust leida üldse mõtetele toitu? See on seotud sellega, et tajutakse: see teos on väga oluline, seda peaks lugema, seal võib olla mingi võti - see on küsimus horisondi järele."
Jaksu kõigile, kellel seda vaja läheb!
H.
P.S. "Oluliste raamatute" sarja kolmas seeria kannab pealkirja "Vormiv vastasseis".**
--------------------
* • Arthur F. Holmes: "Sen...
** • #4 Sügis 2019: "Vormiv...
6 авг 2019
