Aitäh, Pärt Uusberg, et lõid sellise teose. See puudutab hingepõhjani. Vaieldamatult parim 2019.a. laulupeo laul. Olen uhke, et olen eestlane ja minu rahval on sellised laulud.
Ma vaatasin laulupeo lõpu otseülekannet koos pojaga. Poeg rääkis pidevalt, ta ei suutnud hoida oma suu kinni. Aga kui ühendkoor hakkas laulma „Igaviku tuules“, ta jäi vaikseks ja kuulas tähelepanelikult… Tervitus Tšehhist!
you all probably dont care at all but does any of you know a way to get back into an instagram account..? I was dumb forgot the password. I would appreciate any tips you can offer me
Ma olin 12, kui ma lastekooriga üldlaulupeol käisin. Palju ootamist ja seismist, proovid venisid tunde ja lõunapausi ei suutunud ära oodata. Vahepeal hakkas mul külm ja ma ostsin endale suure Eesti lipu, mida saab endale selga panna. Ühendkoori asetuses nägin Pärti ainult veidi teatud nurga alt, kõik ronisid selga ja mul oli juba päris kõrini. Aga siis kõlas see laul nii võimsalt, et unustasin kõik varasema ja seisin tolles hetkes, lipu sisse mähitud. Siiamaani iga kord kuulates lähevad silmad vesiseks, nii ilus. Ja see ülekanne on ka nii ilusti filmitud, mulle alati jääb silma see neiu, kes paneb kohe alguses silmad kinni, aga teeb need kohe lahti, sest saab aru, et S-i ei saa ühel ajal öelda ilma dirigent vaatamata. Ja see neiu kellel ühes kaadris on silmad märjad ja järgmises pisar lõual. Täpselt näitab tollel hetkel valdavat emotsiooni.
Mina olin 13 kui esimest korda laulupeol käisin aastal 2019 😊. See oli nii eriline ning võimas tunne, selline ajalooline kus rahvas tuleb kokku. Muidugi tuli ka vihma ning osadel hakkas paha laulmise ajal ning õhku üldse polnud. Aga meelde jäi mulle rohkem positiivne, kõik see rongkäik ja laulmine koos ning see et kõigil olid oma riided seda oli nii põnev vaadata.
