English translation by Karl Karlov Viljandi Boatman The boatman, young, extends his hand So kindly to the fair maid, Who shyly waits beside the lake The yonder shore to gain. She steps aboard, the ride begins, The world with happiness beams, And dawn’s own glow her eyes now show, Her face with joy agleam. Those eyes, oh those eyes Will fore’er in mem’ry stay, Those beautiful blue eyes His heart their captive made. The journey ends and the maiden bends To gift him with her embrace, And joyful tears in eyes appears As love their hearts encase. Those eyes, oh those eyes Will fore’er in mem’ry stay, Those beautiful blue eyes His heart their captive made. Years have passed, and in Viljandi Gentle waves still wash ashore. The boatman, grey, still longs, today, For those eyes, as afore. Those eyes, oh those eyes Will fore’er in mem’ry stay, Those beautiful blue eyes His heart their captive made.
Muidu super esitus, kuid see kinnikiilumise koht - siiniiiiiised - no see ei sobi mitte kuidagi selle loo sisse. Tuleb teha nii, nagu alati selles loos on olnud - sinu ilusad sinised silmad - ilma insuldita, kiilumata.