Tasuks arvesse võtta, et tegu on ilmselt 90ndate lõpust pärit kõnega. Koduarvuti ja internet olid meil veel üsna noored nähtused ning nende kasutusoskus polnud üldse laialt levinud. Proua oli juba 3 päeva proovinud toiminguid teha, istunud ilmselt tunde arvuti ees ja oli oma rahu juba ammu kaotanud. Muidugi võiks mõista, et klienditeenindaja pole looja keda kõiges süüdistada, kuid siiski tol ajal oli tegu ilmselt üpris tavalise kõnega klienditeenindusse ja see naine ei vääri päris kõike, mida nii mõnigi toona alles kubemes rippunu talle aastal 2019 pahaks paneb.
Point! Klient on närvis sest ta ei oska kasutada arvutit ning siis tekitab see talle stressi. Meil kõigil juhtub seda. Aga klienditeenindaja on ise kah paras tolgus. Juba kõne algab üli tülpinud inimese häälega. Ning teenindaja hakkab kohe närvitsema. Kui ei meeldi see töö ole mees ja vaheta ametit. Kõik oleks palju, palju paremini sujunud kui teenindaja oleks positiivne ja rahulik olnud. Uskuge mind, et ka helistaja oleks palju normaalsem olnud. Koolitage kuramus oma personali.
Õppige inglise keel ära või siis ma ei tea. Pole mõtet arvutit siis kasutada. Kas kellegil selles suguvõsas pole noorukit kes teab arvutitest nii mõndagi ja las siis tema seletab ära operaatorile probleemi. Kui arvutit kasutada ei oska siis pole selle taha üldse mõtet minna.