Siin on meil nüüd kõige ehedam näide kõrges ametis olevast inimesest, kes pole mitte kunagi oma elus mitte ühegi oma sigaduse eest pidanud vastutama. Ükskõik, mis käki kokku keerad, ükskõik, mis pahandusega hakkama saad, ükskõik, mis kahju avalikkusele teed, irvitad näkku ja ütled: "Aga mis siis? Teie arvate, et see oli huvide konflikt, aga mina ei ole sellega nõus. Meil on eriarvamus. No ja siis? Elu läheb edasi."
Ta on olnud kõrgetes ametites. Ta oli president Kersti Kaljulaidi sisepoliitikanõunik ja tegi seal sigadusi. Nüüd on ministriametisse saanud, teeb siin sigadusi, aga irvitab parlamendile ja avalikkusele näkku: "Aga mis siis?" Sest vastutama ei ole pidanud kunagi, karistada ei ole sigaduste eest saanud kunagi. Siis tekibki selline tunne, et ma võin teha, mida ma tahan, ma ei pea muretsema, et midagi läks valesti, näiteks kui ma palkasin lobisti. "Jäime vahele? Aga mis siis?! Mis te teete mulle? Lasete lahti või? Hahahaa! Jättis registreerimata lobistlikud kirjad? Inimlik eksitus! Mis siis? Mis te teete mulle? Lasete lahti või?!" Igatahes ei lase lahti peaminister, ei lase lahti ka parlament ehk koalitsioonisaadikud. Miks ei võiks siis sigatseda?
Probleem ei ole ju selles, et Bolt tegi lobi. Ma ei seedi Bolti. Ma ei seedi neid puupäiseid väntajaid, keda meil nimetatakse üliõpilasteks. Kogu see majandusmudel on minu meelest püramiidskeem. Aga las nad teevad oma lobi! See on põhiseaduslik õigus oma ärihuvide eest seista, see on kõik normaalne. Normaalne ei ole see, et ministeerium, minister palkab lobisti maksumaksja raha eest, meie raha eest ministeeriumi seinte vahele seda lobi tegema. See ei ole normaalne! See ei ole eetiline!
See ei tohiks olla ka seaduslik. Meile siin tehakse hookuspookust ja öeldakse, et juriidiliselt on kõik korrektne. Teeb tagantjärgi mingid deklaratsioonid ära ja näete, polegi probleemi! On ikka probleem! Võetakse tööle ühe konkreetse ettevõtte ja laiemalt ühe valdkonna lobist, kes maksumaksja raha eest hakkab tegema ministeeriumis avalikku poliitikat, hakkab võitlema seal Euroopa direktiividega. Esimest korda elus Eesti võitleb Euroopa direktiividega! Meie maksame selle kõik kinni, selle poliitika kujundamise.
Siis mätsitakse kinni, et see inimene on olnud varem selle ettevõtte palgal, et ta on saanud sellelt ettevõttelt majanduslikku hüve ehk optsioone. Ärge tulge rääkima, et optsioonid ei maksa mitte midagi, on väärtusetud asjad! Kui nad oleks väärtusetud asjad, vabandust, siis miks neid jagatakse? Need ei ole nätsupabereid, mida teises klassis koguti.
Kõike seda mätsitakse kinni. Ja kui jäädakse vahele, siis nahaalselt vaadatakse meile otsa ja öeldakse: "Aga mis siis? Tegime sigadust, no ja siis?! Mis te meile teha saate? Me oleme liberaalne režiim, keegi ei hakka meie külge!"
Mis me nüüd arvame, et täna teeme selle umbusaldushääletuse siin ära ja läheb paremaks? Ei lähe paremaks. Karistamatuse tunne sai ju kinnitust. Võib veel rohkem sigatseda, võib veel vähem varjata seda, et sa sigatsed. Nii jäädakse riigist ilma.
4 июл 2024
